Laulupeo j\u00e4rgne koorilaager on hea lakmuspaber, n\u00e4idates ligikaudu \u00e4ra laulupeoturistide” ja p\u00fchendunud koorilauljate suhtarvu. Viimases laagris enne laulupidu oli meid 110, pluss k\u00fcmmekond pereliiget, seekord oli lauljaid 68.<\/p>\n
Loomulikult ei t\u00e4henda see seda, et k\u00f5iki puudujaid tuleks\u00a0“turistideks” lugeda, kuna laager langes kokku gripihooaja ja koolivaheajaga, kuid ilmselt mingi j\u00e4relduse v\u00f5ib nendest numbritest teha. Medali teist k\u00fclge vaadates tuleb siiski r\u00f5\u00f5mu tunda, et kohalolijatel oli sutsu lahedam end Annabergi viimati kitsaks j\u00e4\u00e4nud seinte vahele \u00e4ra mahutada. Jah, mehi oli taaskord v\u00e4he, aga see ilmselt ei parane enne kui me m\u00f5ne meeskoori poolj\u00f5uga “alla neelame”.<\/p>\n
Eks me k\u00f5ik ole ilmselt mingil m\u00e4\u00e4ral v\u00e4sinud nendest laulupeolauludest. Dirigendid vast k\u00f5ige enam. Seda toredam oli katsetada midagi sootuks uut \u2013 h\u00e4ikimist.<\/p>\n
Grupiviisiline improviseerimine ja koorilaul peaksid olema \u00fcksteisest niisama erinevad kui siga ja k\u00e4gu. \u00dckski t\u00f5simeelne koorilaulja ei peaks lubama endale \u00fchiselt musitseerides improvisatsiooni, arvasin mina enne laagrit ja arvan praegugi. Kui aga tegu on koordineeritud improvisatsiooniga, siis on lugu sootuks teine. “Laske see loom endast v\u00e4lja”, \u00fctles Anne-Liis Poll ja \u00fcritas meid eksiteele viia, sest see mis j\u00e4rgnes oli k\u00f5ike muud, kui vabameelne h\u00e4\u00e4litsemine.<\/p>\n
Juba h\u00e4ikimish\u00e4\u00e4lte lahti h\u00e4\u00e4litsemine n\u00e4itas, et tegu on v\u00e4ga suurt distsipliini ja t\u00e4helepanu n\u00f5udva “spordialaga”. K\u00f5ik h\u00e4\u00e4likud, helilised ja helitud, pidid v\u00e4ljuma k\u00f5rist selleks etten\u00e4htud kombel ja d\u00fcnaamikaga. Ei mingit mina-kiljun-sina-sisised-tema-uriseb-vabadust tegelikult ei olnud. Dirigendi k\u00e4em\u00e4rkide j\u00e4rgi tuli teha v\u00e4ga t\u00e4pselt ainult \u00fchte konkreetset h\u00e4\u00e4litsust teatud ulatuses sallitud improvisatsiooniastmega.<\/p>\n
Mina ausalt \u00f6eldes kartsin isegi lubatud kombel improviseerida, sest samas oli ju kohustus kuulata naabreid ja teha seda, mis nende h\u00e4\u00e4litsustega kokku sobiks. Aga kui naaber ei tea ise t\u00e4pselt, mida ta tegema hakkab ja ootab \u00e4raolevalt sinu h\u00e4ikimist ning vice versa, siis on tulemus \u00fcsna arglik. Tegelikult tuli see h\u00e4ikimine meil kohati ju p\u00e4ris kobedalt v\u00e4lja, aga siiski mitte nii kobedalt, et professor Poll oleks kontserdil midagi juhuse hooleks j\u00e4tnud. Publik ei pidanud pettuma.<\/p>\n
Laagris oli ka \u00fcks omamoodi briljants\u00f5rmus \u2013 Eest “kuningriiklased” T\u00f5un ja N\u00f5gisto. V\u00f5ib-olla tekitas see kusagil ja kelleski pahameelt, et seltskonnalaulude asemel natuke teise olemusega muusikat tehti, aga ma usun, et r\u00f5\u00f5mustajate arv kaalus pettunute oma \u00fcle. Seda kinnitas ka tore spontaanne raamatukoguj\u00e4mm k\u00f5ikv\u00f5imalike k\u00e4tte sattunud l\u00f6\u00f6k- ja sahinriistadega.<\/p>\n
Ma olen vahel m\u00f5elnud, et v\u00e4lismaal elava eestlasena on meil sageli parem v\u00f5imalus kohtuda Eesti muusikutega\u00a0ja nendega vahetult suhelda, kui see Eestis ealeski v\u00f5imalik oleks. Paratamatult kasvab s\u00fc\u00fces isu ning varsti tundub juba kummaline, kui m\u00f5ni eestlaste kogunemine ilma p\u00f5nevate k\u00fclaliste osaluseta peaks toimuma.<\/p>\n
Tagasiside ei t\u00e4idaks oma rolli, kui selles puuduks kummardus ja t\u00e4nus\u00f5nad suure vaeva n\u00e4gijatele.
\nAit\u00e4h dirigentidele ja korraldajaile, ait\u00e4h\u00a0kallitele koorikaaslastele!*<\/p>\n
Liina Teras, Luksemburg
\nLaulja aastast 2011<\/p>\n
*\u00dcksikasjalikke t\u00e4nus\u00f5nu ning teistelt lauljatelt laekunud tagasisidet saavad koori liikmed lugeda kodulehe\u00a0siseinfos.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Laulupeo j\u00e4rgne koorilaager on hea lakmuspaber, n\u00e4idates ligikaudu \u00e4ra laulupeoturistide” ja p\u00fchendunud koorilauljate suhtarvu. Viimases laagris enne laulupidu oli meid 110, pluss k\u00fcmmekond pereliiget, seekord oli lauljaid 68. Loomulikult ei t\u00e4henda see seda, et k\u00f5iki puudujaid tuleks\u00a0“turistideks” lugeda, kuna laager langes kokku gripihooaja ja koolivaheajaga, kuid ilmselt mingi j\u00e4relduse v\u00f5ib nendest numbritest teha. Medali teist … Loe edasi Muljeid laululaagrist oktoobris 2015<\/span>