{"id":771,"date":"2016-02-16T08:25:23","date_gmt":"2016-02-16T07:25:23","guid":{"rendered":"http:\/\/www.eestikoor.eu\/wordpress.public\/?p=771"},"modified":"2016-02-16T08:25:23","modified_gmt":"2016-02-16T07:25:23","slug":"lauldes-ja-naerdes","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/eestikoor.eu\/wordpress.public\/leht\/771","title":{"rendered":"Lauldes ja naerdes"},"content":{"rendered":"<p><em><b>&#8230;\u00a0<\/b>ehk rebase pihtimusi Euroopa Eestlaste Koori laagrist Bonnis<\/em><\/p>\n<p>Kui mind aasta tagasi Euroopa Eestlaste Koori kutsuti, polnud mul aimugi, millega t\u00e4psemalt ma ennast seon. Kuna juba kohalik Soomes Iseseisvalt Laulu L\u00f5\u00f5ritavate Eestlaste R\u00fchm \u201cSiller\u201c on punnis v\u00e4ga toredatest ning inspireerivatest inimestest, j\u00e4i vaid loota, et ega sealt kaugemaltki v\u00e4hem oodata pole.<\/p>\n<p>Nii asusimegi s\u00fcgisel valmistuma Annabergi laagriks. Minu ootused reisile olid lihtsad \u2013 soovisin laulda ja naerda. Aga et need ootused mitmekordselt t\u00e4ituvad, ei osanud ma uneski n\u00e4ha. Kuid t\u00f5esti, nii see meie armas laager just m\u00f6\u00f6duski \u2013 lauldes ja naerdes! Keskkond oli selleks v\u00e4ga m\u00f5nus ja need inimesed&#8230;!!! Nii suurt \u00e4gedate inimeste kontsentratsiooni oli lausa lust tunda! Just tunda \u2013 ma tundsin neil p\u00e4evil lihtsalt nii palju.<\/p>\n<p>Reede \u201chommikul\u201c kell kolm \u00e4rgates tundsin ma muidugi, et magatud n\u00fc\u00fcd k\u00fcll piisavalt pole, aga v\u00e4simusest polnud haisugi! Ma olin t\u00e4is ootus\u00e4revust ja teotahet. Imeliselt ilusad hetked said alguse juba lennukis \u2013 t\u00f5usime Helsingis \u00f5hku t\u00e4pselt p\u00e4ikeset\u00f5usu ajal ja see koidupuna koos linnavaatega j\u00e4\u00e4b m\u00e4lupilti veel pikaks ajaks. Kogu reedene p\u00e4ev m\u00f6\u00f6dus Vivika, Georgi ja Atsi vabas ning l\u00f5busas seltskonnas, kuniks j\u00f5udsimegi Annabergi. See s\u00f5nadega nii ilusaks ja toredaks maalitud koht oli l\u00f5puks p\u00e4ris minu enda silme ees. Ja no tont v\u00f5tku \u2013 see oligi ilus! Kohe nii paganama ilus, et k\u00f5ndisin lihtsalt m\u00f6\u00f6da inimt\u00fchja alakorrrust ringi ja imetlesin. Kas need argielanikud seal ise kah m\u00e4rkavad, millises ajaloos nad elavad! Kipub ju k\u00f5ik igap\u00e4evane meie \u00fcmber v\u00e4ga ruttu kuidagi tavaliseks muutuma. Inimeseks olemise asi. M\u00f5istagi kasvas mu ootus\u00e4revus iga hetkega, kuna me olime esimesed kohale j\u00f5udnud laagerdajad. Tasapisi hakkas laulus\u00f5pru lisanduma ja l\u00e4ks lahti \u00fcks suuremat sorti emblemine. T\u00e4itsa l\u00f5pp \u2013 v\u00f5\u00f5ras inimene tuli, tutvustas ja kallistas! Esimene m\u00f5te \u2013 ilmselgelt v\u00e4ga kaua Eestist eemal elanud! Aga selline vastuv\u00f5tt oli ometigi just see, mida uue liikmena vajasin. V\u00e4ike hirm ju ikka p\u00f5ue poeb, kui uustulnukana kusagile l\u00e4hed. Olen ise neli aastat Eestist \u00e4ra olnud ja t\u00e4nu eri maailma paigust p\u00e4rit kursusekaaslastele keelekoolist olen hakanud harjuma, et t\u00e4iesti sobilik on t\u00e4naval v\u00f5\u00f5rastele inimestele naeratada ning et vestluses v\u00f5\u00f5ra inimesega v\u00f5ib kasutada teisigi s\u00f5nu peale \u201cei\u201d ja \u201cjah\u201d.<\/p>\n<p>Suur hulk osalejaid lisandus veel \u00f5htuse supis\u00f6\u00f6mise ajal ja korralik tutvumismaraton oligi hoo sisse saanud. K\u00f5igi nende inimeste juures oli minu jaoks k\u00f5ige \u00e4gedam see, et kogu argielu j\u00e4i neil justkui koju. T\u00e4pselt sama tunnetasin enda puhul. Tuldi kokku ja j\u00e4tkati t\u00e4pselt sealt samast, kus viimati kohtudes pooleli j\u00e4i. Polnud mingit vahet, mis on su t\u00f6\u00f6, palk, elukoht v\u00f5i staatus \u2013 S\u00d5BRAD EESTLASED said j\u00e4lle kokku! Seda vaimu oli nii k\u00f5vasti tunda, et seda v\u00f5is peaaegust et n\u00e4ha! Sel hetkel sain ma aru, kui \u00f5igesse kohta ma olen sattunud.<\/p>\n<p>Laululaagrile kohaselt sai m\u00f5istagi ka laulda. &#8230;ja me laulsime, kohe s\u00fcdamest! Laulsime sellise innuga, et \u201epuust ja punaseks\u201c dirigent Elo s\u00f5nas: \u201cLaulge mind jah surnuks!\u201d. Aga laul teeb rinna r\u00f5\u00f5msaks, seega selleta me ei saa. Massiline laulur\u00fcnnak on ehk see metsik tung, mis meile kui laulurahvale nii omane on \u2013 pean saama laulda v\u00f5i muidu suren! J \u00d5nneks suutsid meie v\u00e4gevad dirigendid seda lauluh\u00fcsteeriasse langenud massi nalja ja professionaalsusega suurep\u00e4raselt hallata ning meie \u00fc\u00fcrike aeg m\u00f6\u00f6dus v\u00e4ga produktiivselt. Tunnid m\u00f6\u00f6dusid linnutiivul ja oligi k\u00e4es aeg alustada kontserdiga. Sai nautida nii kultuuri kui ka meelelahutust. Sel ajal, kui Iff ja Kammiste esinesid, istusin ma tihedalt kokku pressitud lauljate ja publiku hulgas. Kui hea oli seal olla! Rahvas \u00f5itses! Tundus nagu inimesed oleksid olnud t\u00e4is \u00f5ndsust ja t\u00e4nulikkust, et neil on au olla eestlased. Kui oli koori kord esineda, sai tunda seda \u00fclevat laulupeol valitsevat \u00fchtsustunnet. Seda \u00f5latunnet, mis annab j\u00f5udu ja paneb koos tegutsema. Soovisin mitmel hetkel, et mu silmadel oleksid kojamehed, sest v\u00e4gisi tikkusid sinna pisarad ja no mitte \u00fchtki noodikribulat polnud siis enam n\u00e4ha. Ja see polnudki enam oluline. Ma \u00f5\u00f5tsusin \u00fchtses r\u00fctmis koos teistega ja nautisin selle hetke illu. Aplauside ajal kohtasin publiku seas l\u00fchtrivalguses s\u00e4delevaid ja v\u00e4relevaid silmapaare ning tundsin, kuidas me k\u00f5ik seal saalis laulsime p\u00e4ris seda sama laulu. See tunne on kirjeldamatult ilus ja soe.<\/p>\n<p>Kuigi tunne oli \u00fclev, l\u00e4ks olemine siiki p\u00e4ris kiiresti k\u00f5hedaks, kui rebased v\u00e4lja h\u00f5igati. Rebasena ei lastud mul muidugi ennast v\u00e4ga mugavalt tunda juba teel Annabergi. \u00dcks korralik \u00e4revuse tekitamine k\u00e4is pidevalt. Esimesel \u00f5htul tundsin, kuidas see fakt, et ma pean ei-tea-mida-ja-millal esitama, segas lihtsalt mu sotsialiseerumist, t\u00e4iesti totter k\u00fcll. (Seega, t\u00e4nud, kallid seniorliikmed Soomest \u2013 peedistasite mind vaimselt ikka korralikult.) \u00d5nneks polnud ma ainus rebane, vaid meid oli kokku neli. Saime \u00fclesandeks valmistada ette midagi meeldej\u00e4\u00e4vat ja see siis esitada. Ladusa koost\u00f6\u00f6 tulemina valmis emotsioonikaanon \u201cSepapoisid\u201c. Maailmas on v\u00e4ga palju \u00fclem\u00e4\u00e4rast hala ja urinat ning see p\u00e4rsib r\u00f5\u00f5mu. Kui aga soe s\u00fcda ja r\u00f5\u00f5mus meel suure lauluga siiski oma maailma sisse lasta, on mured kohe kergemad kanda. Laulur\u00f5\u00f5m nakatas v\u00e4lgukiirusel ka loomaaeda noorte rebaste ristseid pealt vaatama tulnud publikut ja nii k\u00f5las kaanon m\u00fchisedes veel mitu korda. P\u00e4ris \u00e4ge oleks kunagi koos teha veel selline kaanon, kus iga \u201csepapoisid\u201c s\u00f5na j\u00e4rel alustab uus inimene v\u00f5i grupp laulmist. Kui Kalev taas sellele lauluh\u00fcsteeriale otsa peale tegi, pidime rebastena veel veidi oma koordinatsiooniga tegelema ning m\u00f5ned krutskiga laulud liigutuste saatel esitama. Ja nii me ristitud saimegi. Vastuv\u00f5tt oli v\u00e4ga soe, ait\u00e4h selle eest! Ja siis j\u00e4tkus selline m\u00f6ll, kus tants l\u00f5petati alles poolv\u00e4gisi juba t\u00e4ielikus \u00f6\u00f6s, kuna polnud enam muusikat. Eks siis tuli j\u00e4lle otsast laulma hakata, \u00f5nneks kitarrimehi j\u00e4tkus veel varajaste hommikutundideni. Pidu oli \u00e4ge! Tants, trall, laulmine \u2013 mida veel tahta! Magamine tundus seal t\u00e4iesti ebaoluline ajaraiskamine.<\/p>\n<p>P\u00fchap\u00e4eval sai muidugi veel laulda ja siis hakkas \u00fcks kallistamine pihta. Nii viivuke oli hetk Annabergis ja t\u00f5en\u00e4oliselt oleks paljud soovinud, et las p\u00fcsib hetk, \u00fcks silmapilk. Aeg oli k\u00fcll \u00fc\u00fcrike, aga selle m\u00f5ju oli suur ja s\u00fcgav.Kui enamus laagerdajad said kallistustega koju saadetud, j\u00e4i veel esmasp\u00e4evani Annabergi kaheksa inimest. Koos sai Bonnis m\u00f5nusasti terve p\u00e4ev aega veedetud ja \u00f5htul veel nii palju ning k\u00f5vasti naerda, et h\u00e4\u00e4lt enam ei tulnud, pisarad voolasid ja k\u00f5ht oli krampis. M\u00f5isahoone oli k\u00fcll pea inimt\u00fchi, aga ka sellel oli oma v\u00f5lu. Bonnist naastes oli maja pime ja vaikne ning siis kostus suurest saalist kellegi viiulim\u00e4ngu. H\u00e4maras valguses just selles hetkes olles oli tunne nagu oleksin kusagil hoopis teises ajas. M\u00fcstiliselt \u00e4ge. Esmasp\u00e4eva \u00f5htuks kella kaheksaks olime me l\u00f5puks Helsingis ja tagasi argielus. Kui Annabergis \u00f5itsesid lumikellukesed, siis Soomes oli hommikuks taas pahkluuni lumevaip maad katmas.<\/p>\n<p>Mul on suur r\u00f5\u00f5m, et olen osa sellisest v\u00e4gevast \u00fchendusest nagu seda on Euroopa Eestlaste Koor. Ma ei leia sobivat \u00fchikut, milles v\u00f5iksin m\u00f5\u00f5ta oma r\u00f5\u00f5mu ja t\u00e4nu, aga neid on kilomeetrite jagu, tonnide kaupa ja p\u00e4evade viisi. Sellise ettev\u00f5tmise suurim v\u00e4\u00e4rtus on mulle just nimelt emotsionaalne ja seda pole mingil muul moel v\u00f5imalik saada, kui osaledes. Minu kummardus Marele, Annelile, dirigentidele, teistele kooriliikmetele, Annabergi rahvale ja publikule! Ootan juba v\u00e4ga j\u00e4rgmisi laulmisi, r\u00f5\u00f5me ja tantse.<\/p>\n<p>Ait\u00e4h!<\/p>\n<p><strong>Maris Vaher<\/strong><br \/>\nHelsinki 9. veebruar 2016<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.eestikoor.eu\/wordpress.public\/wp-content\/uploads\/2016\/02\/lyhter.jpg\" rel=\"attachment wp-att-772\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-medium wp-image-772\" src=\"http:\/\/www.eestikoor.eu\/wordpress.public\/wp-content\/uploads\/2016\/02\/lyhter-225x300.jpg\" alt=\"lyhter\" width=\"225\" height=\"300\" srcset=\"https:\/\/eestikoor.eu\/wordpress.public\/wp-content\/uploads\/2016\/02\/lyhter-225x300.jpg 225w, https:\/\/eestikoor.eu\/wordpress.public\/wp-content\/uploads\/2016\/02\/lyhter.jpg 720w\" sizes=\"auto, (max-width: 225px) 100vw, 225px\" \/><\/a><\/p>\n<p><em>Autori fotol l\u00fchter Haus Annabergi saalis.<\/em><\/p>\n<p>&#8212;&#8212;&#8212;&#8212;&#8212;&#8212;&#8212;&#8212;&#8212;&#8212;&#8212;&#8212;&#8212;&#8212;&#8212;&#8212;&#8212;&#8212;<\/p>\n<p><em>Euroopa Eestlaste Koori laululaager toimus Haus Annabergis 29.-31. jaanuaril 2016. Dirigendd Kalev Lindal (Eesti), Elo Tammsalu-Schmitz (Saksamaa), Viive M\u00e4emets (Soome). K\u00fclas Ivo Linna ja Antti Kammiste. Osalesid 93 lauljat Belgiast, Hollandist, Katalooniast, Luksemburgist, Prantsusmaalt, Poolast, Saksamaalt, Soomest, Suurbritanniast, \u0160veitsist ning Eestist. Kontsert oli kolmeosaline, esimene osa k\u00fclaliste p\u00e4ralt, teises osas esitas koor lugusid Mihkel L\u00fcdigi \u201cKoidust\u201d T\u00f5nu K\u00f5rvitsa \u201cPuudutuseni\u201d, v\u00f5rukeelse Uma Pido popurriist Veljo Tormise \u201cPulmaliste saabumiseni\u201d. Viimases osas lauldi koos k\u00fclalistega Mattiiseni-Leesmenti isamaalisi laule (\u201cIsamaa ilu hoieldes\u201d, \u201cSind surmani\u201d, \u201cEestlane olen ja eestlaseks j\u00e4\u00e4n\u201d), estraadiklassikat ja ballaade.<\/em><\/p>\n<p><em>Heiko Schmaucki fotod <a href=\"https:\/\/www.flickr.com\/photos\/eestikoor\/sets\/72157664178523025\" target=\"_blank\">Flickris<\/a>.<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>&#8230;\u00a0ehk rebase pihtimusi Euroopa Eestlaste Koori laagrist Bonnis Kui mind aasta tagasi Euroopa Eestlaste Koori kutsuti, polnud mul aimugi, millega t\u00e4psemalt ma ennast seon. Kuna juba kohalik Soomes Iseseisvalt Laulu L\u00f5\u00f5ritavate Eestlaste R\u00fchm \u201cSiller\u201c on punnis v\u00e4ga toredatest ning inspireerivatest inimestest, j\u00e4i vaid loota, et ega sealt kaugemaltki v\u00e4hem oodata pole. Nii asusimegi s\u00fcgisel valmistuma &hellip; <a href=\"https:\/\/eestikoor.eu\/wordpress.public\/leht\/771\" class=\"more-link\">Loe edasi <span class=\"screen-reader-text\">Lauldes ja naerdes<\/span> <span class=\"meta-nav\">&rarr;<\/span><\/a><\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[4,8,3],"tags":[],"class_list":["post-771","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-esinemine","category-kulalised","category-laululaager"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/eestikoor.eu\/wordpress.public\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/771","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/eestikoor.eu\/wordpress.public\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/eestikoor.eu\/wordpress.public\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eestikoor.eu\/wordpress.public\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eestikoor.eu\/wordpress.public\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=771"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/eestikoor.eu\/wordpress.public\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/771\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":773,"href":"https:\/\/eestikoor.eu\/wordpress.public\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/771\/revisions\/773"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/eestikoor.eu\/wordpress.public\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=771"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/eestikoor.eu\/wordpress.public\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=771"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/eestikoor.eu\/wordpress.public\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=771"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}